alandlikkus
Alandlikkus on demokraatlik omadus, mis väljendub teiste austamisele ja enda võimete realistlikus hinnangus. See on kuulekus ja tagasihoidlikkus, mis varjab uhkust ja ülbust.
Alandlikkus on iseloomuomadus, mis väljendub inimese võimetes oma teisi auastada, nende arvamusi kuulata ja enda võimete üle realistlikult mõelda. See on tagasihoidlikkus, mis ei tähenda nõrkust või enesehävitust, vaid pigem enda koha mõistmist ning teiste inimeste väärtuse tunnustamist. Alandlikkus on seotud kuulekuse ja teenimismeelsusega - valmidusega pakkuda abi ja toetust teistele ilma suurusetunnet otsimata. Kristlikus ja filosoofias traditsioonis peetakse alandlikkust üheks väärtuslikumaks moraalseks omaduseks, mis viib sisemisele rahuolekule ja inimeste vahelisele koostööle. Alandlikkus erineb alaväärtustatusest - see ei ole negatiivne enesehaletsus, vaid positiivne suhtumine, mis lubab inimesel kasvada ja areneda.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast 'alandama' (laskma alla, madaladale) + lõpp '-likkus' (omadust väljendav liide). Seotud saksa sõnaga 'Demut' ja inglise sõnaga 'humility'.
Kasutusnäited
Tema alandlikkus ja tagasihoidlikkus tegid temast armastatud juhi, kellele usaldati raskeid otsuseid.
Meister näitas alandlikkust, kui oli valmis tunnistama oma vigu ja õppima nooremate õpilaste käest.
Paljud juhtivad poliitikud kaotasid ametikohad, sest neil puudus alandlikkus tunnistada rahva kriitika.