alkoholism

nimisõna neutraalne meditsiin

Alkoholism on krooniline haigus, mida iseloomustab alkoholi tarvitamise sundus, kontrollimatus ja jätkamine hoolimata kahjulikest tagajärgedest. Tegemist on sõltuvushäirega, mis mõjutab nii füüsilist kui vaimset tervist.

Alkoholism on krooniline progresseeruv haigus, mille puhul inimene ei suuda kontrollida alkoholi tarbimist ning jätkab joomist vaatamata tervisele, perekonnale ja tööelule tekitatavale kahjule. Haigust iseloomustavad tolerantsi teke (vajadus suurendada annuseid sama mõju saavutamiseks), võõrutusnähud alkoholi kättesaadavuse lõppemisel ning pidev sundus juua.

Alkoholism on maailma tervishoiuorganisatsiooni rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis tunnustatud haigusena. Selle tekkepõhjused on keerukad ja hõlmavad geneetilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid ja keskkondlikke tegureid. Pikaajaline alkoholism kahjustab maksa, südant, ajju ja teisi elundeid ning suurendab õnnetusjuhtumite ja enesetappude riski.

Ravitakse nii meditsiiniliste kui psühhosotsiaalsete meetoditega, sealhulgas võõrutusravi, nõustamine, tugigruppide töö ja vajadusel ravimiteraapia. Täielik taastumine nõuab sageli täielikku alkoholist loobumist ja pikaajalisi muutusi eluviisis. Eestis tegelevad alkoholismiga erinevad sõltuvushaiguste kliinikud ja nõustamiskeskused.

Etümoloogia

Tuleneb sõnast alkohol (araabia al-kuħl) ja kreeka järelliite -ism kaudu, mis tähistab seisundit või haigust. Termin võeti laiemalt kasutusele 19. sajandil meditsiinis.

Kasutusnäited

  • Arst diagnosteeriis tal alkoholismi ja soovitas võõrutusravi.
  • Alkoholism on Eestis tõsine rahvatervise probleem.
  • Perekonnas varjati isa alkoholismi aastaid, kuni olukord muutus talumatuks.

Otsi järgmist sõna: