alune
Alune on millegi all asuv osa või pind, mis toetab või kannab pealmist osa. Samuti kasutatakse seda lauses millegi aluseks või põhjuseks olemise märkimiseks.
1. Alune tähistab millegi all asuvat osa, pinda või kohta, mis on millegi teine pool või millegi poolt kaetud. Näiteks laua alune osa, toaalune ruum (keldrikorrus), voodialune (voodialune ruum või koht). 2. Grammatikas on alune lause põhiline liige, mis tähistab tegevuse sooritajat või oleku kandjat ning vastab küsimusele «kes?» või «mis?». Alune on koos öeldisega lause kahe peamise liikmega. Näiteks lauses «Laps jookseb» on «laps» alune. 3. Väljendites võib alune tähistada midagi, mis on millegi aluseks või põhjuseks. Näiteks «selle teooria aluseks on» või «seaduse alusel» tähistavad alust, millele miski tugineb. 4. Liitsõnades märgib alune millegi all asuvat või millegagi seotut, näiteks jalapalliväljaku alune parkla, jõealune tunnel, merepõhjaalune kaabel.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «all» ja liitega «-ne», mis moodustab omadussõnu ja nimisõnu. Tähendab «millegi all asuvat» või «alaga seotut».
Kasutusnäited
Laps peitis mänguasja voodi alusesse.
Lauses «Kass istub aknalaual» on alune «kass».
Toaaluses ruumis hoitakse talvel kartuleid ja köögivilju.
Selle otsuse aluseks oli põhjalik analüüs.