halvatus
Halvatus on seisund, kus kehaosa või kehaosade liikumisvõime on täielikult või osaliselt kaotatud, tavaliselt närvisüsteemi kahjustuse tõttu.
Halvatus on meditsiiniline seisund, mille korral inimene ei suuda liigutada teatud kehaosa või kehaosasid. Halvatus tekib siis, kui närvisüsteem ei suuda edastada liikumiskäske lihastele, mis võib olla põhjustatud ajukahjustusest (näiteks insuldist), seljaaju vigastusest, närvikahjustusest või teatud haigustest. Halvatuse raskusaste võib varieeruda kergest liikumispiirangust (parees) täieliku liikumisvõime kaotuseni. Halvatus võib olla ajutine või püsiv, sõltuvalt põhjusest ja kahjustuse ulatusest. Poolhalvatus (hemipleegia) mõjutab keha ühte poolt, tetrapleegia ehk nelihalvatus hõlmab kõiki nelja jäset, parapleegia ehk ristlõikehalvatus mõjutab alakeha ja mõlemat jalga. Kaasaegsed taastusravi meetodid ja füsioteraapia aitavad paljudel halvatuse all kannatavatel inimestel liikumisvõimet osaliselt taastada. Eestis pakuvad halvatuse taastusravi teenuseid paljud haigla- ja taastusravikeskused, samuti tegutseb Eestis Halvatute Koda, mis kaitseb liikumispuudega inimeste huve.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «halv» koos liite «-tus» abil moodustatud seisundi tähendusega, viidates liikumisvõime halvendumisele või kaotamisele.
Kasutusnäited
Pärast rasket insulti jäi tal püsiv vasaku külje halvatus.
Liiklusõnnetuses saadud seljaaju vigastus põhjustas alapoole vöö halvatuse.
Taastusravi abil õnnestus tal pärast ajukahjustust kergest halvatusest osaliselt toibuda.