hommik
Hommik on päeva esimene osa, mis algab päikesetõusuga või ärkamisega ja kestab hommikutundidest kuni keskpäevani.
Hommik on ööpäeva osa, mis järgneb ööle ja eelneb päevale. Tavaliselt peetakse hommikuks ajavahemikku ligikaudu kella kuuest kuni kaheteistkümneni, kuigi täpne piiritlus võib olla paindlik ja sõltub nii kultuurilistest harjumustest kui ka aastaajast. Hommik algab päikesetõusuga või inimese ärkamisega ning seda iseloomustab loodusliku valguse järkjärguline tugevnemine. Hommikut seostatakse sageli uue päeva alguse, värskuse ja võimalustega. Eesti keeles eristatakse varajast hommikut (enne päikesetõusu või kohe pärast seda), hommikupoolt (hommikune aeg) ja hommikutunde (konkreetsed tunnid hommikul). Hommikuga seotud tegevused hõlmavad ärkamist, hommikusööki, tööle või kooli minekut ning päeva alustamise rituaale. Eesti kultuuris on hommikul oluline koht igapäevaelus – hommikukohv, hommikuleht ja hommikused uudised on paljude inimeste päevarutiini lahutamatu osa. Hommikupoolikut kasutatakse ka ametlikult tööaja või kooliaja kohta, mis jääb enne lõunat. Väljendites nagu «homme hommikul», «vara hommikul» või «hommikuni» tähistab sõna konkreetset ajavahemikku. Hommik võib olla ka meeleolu või seisundi metafoor – «hommikune värskus» või «elu hommik» tähistavad algust, noorust või uut etappi.
Etümoloogia
Sõna «hommik» on soome-ugri päritoluga ja seotud soome sõnaga «huominen» (homme). Algne tähendus oli seotud uue päeva, homse tulekuga.
Kasutusnäited
Tõusin täna hommikul kell seitse ja sõin rahulikult hommikusööki.
Kogu hommiku läks mul aruannete kirjutamisega.
Homme hommikul on meil oluline koosolek, seega pean vara tööle jõudma.