auliige
Auliige on vananenud mõiste, mis tähistab linna või piirkonna aulist, kõrgelt tunnustatud kodanikku või elanikku, kellele on omistatud aukodaniku tiitel.
Auliige on vananenud mõiste, millega tähistatakse linna, valla või piirkonna aulist kodanikku ehk aukodanikku. Auliikme tiitel omistati isikule, kes oli oma tegevusega eriliselt ära teeninud kohaliku kogukonna või linna heaks. See oli tunnustus, mida anti välja pidulike otsustega, sageli kohaliku omavalitsuse või linnakogude poolt. Mõiste oli kasutusel eriti 19. ja 20. sajandi alguses ning on seotud linnade ja korporatsioonide ajaloolise enesekorraldusega. Tänapäeval kasutatakse selle asemel valdavalt terminit «aukodanik», mis on moderniseeritud ja levinud vorm sama au osutamiseks. Auliige mõiste võib esineda ajaloolistes dokumentides, kroonikates või vanade linnakorralduste kirjeldustes.
Etümoloogia
Liitsõna: au (tunnustus, austus) + liige (kuuluja, osaline). Tähistab organisatsiooni või kogukonna aulist liiget.
Kasutusnäited
Linna auliikmeks nimetati teeneka kaupmehe, kes oli annetanud vaestele suure summa raha.
Ajaloolistes dokumentides mainitakse mitut auliiget, kes said selle tiitli oma teenete eest kodulinnas.
Auliikme tiitel oli tolleaegses ühiskonnas suur au ja tunnustus.