austamine

Austamine on kellegi või millegi suhtes lugupidamise, väärtustamise ja respekti väljendamine. See hõlmab nii sisemist suhtumist kui ka väliseid väljendusviise – austav kõnetamine, viisakas käitumine, teiste arvamuste ja tunnete arvestamine ning nende väärtustamine. Austamine on oluline sotsiaalsete suhete alustala, mis väljendub eriti vanema põlvkonna, vanemate, õpetajate, juhtkonna või autoriteetide suhtes. Eesti kultuuris on austamine seotud au-mõistega, mis tähendab nii sisemist väärikust kui ka väliselt avalduva lugupidamisega. Austamine võib olla suunatud inimestele, institutsioonidele, sümbolitele (näiteks lipp, hümn), loodusobjektidele või abstraktsetele väärtustele. Austamine eeldab teise isiku autonoomia, väärikuse ja õiguste tunnustamist ning väljendub käitumises, mis näitab lugupidamist ja tähelepanu. Eesti keeles kasutatakse ka väljendeid nagu «austust avaldama», «austusest kantud» või «austavalt», mis rõhutavad lugupidava suhtumise erinevaid aspekte.