baklažaan
Baklažaan on violetne või tumepunane mahlakas köögiviljade pere liige, mille sisemuses on pehmed seemned ja pehme liha. Teda kasutatakse laialdaselt erinevates köögides, eriti Lähis-Ida ja Vahemere gastronoomias.
Baklažaan (Solanum melongena) on öine perekonna taim, mille söödav osa on pehme, mahlakas marjaline puuvili. Tavaliselt on tal sügav violetne või tumepunane värvus, kuid esineb ka valge, roheline ja triipudega variante. Puu sisemuses on väike seemned ja pehme, pisut terarõika lihaga mass. Baklažaani kasvatavad troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, kuid praegu on ta levinud ka temperatuursemal kliimaregioonis. Köögiviljana kasutatakse baklažaani paljudes rahvusköökides – eeskätt itaaliase, kreeka-, türgi- ja araablaste köökes. Teda saab küpsetada, präädi, keeta, grileerida või täita. Baklažaan on vaegese toitumisväärtusliku profiili poolest eelistatav toit, kuna ta sisaldab vähe rasvast ja kaloreid, kuid rikkalikult vitamiine ja mineraalaineid.
Etümoloogia
Persaa või araabia keelest bādinğān kaudu, mis jõudis Euroopasse ottomani impeeriumi ajal.
Kasutusnäited
Turult ostsin värske baklažaani õhtusöögiks.
Retseptis palutakse baklažaani leigeks lõigata ja küpsetada.
Mediterranean köögi puhul on baklažaan üks levinumaid köögiviljasid.