keeleteadlane
Keeleteadlane on teadlane, kes uurib keelt, selle struktuuri, ajalugu, arengut ja kasutust. Keeleteadlased käsitlevad keelt süsteemselt ja teaduslikult.
Keeleteadlane on inimene, kes tegeleb keele teadusliku uurimisega. Keeleteadus ehk lingvistika hõlmab keele erinevaid aspekte: häälikuid (foneetika), sõnade moodustamist (morfoloogia), lauseehitust (süntaks), tähendust (semantika), keelekasutust (pragmaatika) ja keele ajaloolist arengut. Keeleteadlased võivad keskenduda ühele konkreetsele keelele või võrrelda erinevaid keeli omavahel. Nad uurivad, kuidas keel toimib, kuidas inimesed seda omandavad ja kasutavad ning kuidas keel aja jooksul muutub. Eestis on tuntud keeleteadlasi olnud näiteks Paul Ariste, Tiit-Rein Viitso ja Mati Erelt. Keeleteadlased töötavad sageli ülikoolides, teadusasutustes, keelekorraldusega tegelevates organisatsioonides või sõnaraamatute ja grammatikate koostajatena. Keeleteadlane erineb keeleõpetajast või tõlkijast: tema eesmärk on mõista keele olemust ja struktuuri, mitte niivõrd õpetada keelt või vahendada tekste. Keeleteadus on tihedalt seotud teiste valdkondadega nagu psühholoogia (psühholingvistika), neuroloogia (neurolingvistika), antropoloogia ja arvutiteadus (arvutilingvistika).
Etümoloogia
Liitsõna: keel + teadlane. Sõna «teadlane» tuleneb sõnast «teadus».
Kasutusnäited
Keeleteadlane Mati Erelt on aastakümneid tegelenud eesti keele grammatika uurimisega.
Konverentsil esines tuntud keeleteadlane, kes rääkis soome-ugri keelte häälikumuutustest.
Keeleteadlased on kindlaks teinud, et kõik maailma keeled jagavad teatud universaalseid omadusi.