bipolaarne

omadussõna tehniline teadus

Bipolaarne tähendab kahe vastasp oolu omavat või kahe poolusega seotud. Kasutatakse nii psühhiaatrias (bipolaarne häire), elektroonikas (bipolaarne transistor) kui ka geopoliitikas (bipolaarne maailmakord).

Bipolaarne on omadussõna, mis kirjeldab kahe vastasp oolu olemasolu või kahe pooluse vahelist dünaamikat. Sõna koosneb ladina eesliitetest 'bi-' (kaks) ja 'polaarne' (poolustega seotud).

Psühhiaatrias tähistab bipolaarne eelkõige bipolaarse meeleoluhäire lühendnimetust. See on vaimne häire, mida iseloomustavad vahelduvad maania või hüpomaania episoodid ning depressiivse meeleolu perioodid. Bipolaarne häire mõjutab oluliselt inimese emotsioone, energiataset ja võimet igapäevaseid tegevusi toimetada.

Elektroonikas ja füüsikas viitab bipolaarne tehnoloogiatele või seadmetele, mis kasutavad kahte elektrilist polaarsust. Näiteks bipolaarne transistor töötab nii elektronide kui ka aukude liikumise põhimõttel. Magnetismi kontekstis kirjeldab mõiste kahe magnetpooluse olemasolu.

Geopoliitikas ja rahvusvahelistes suhetes tähistab bipolaarne maailmakorda, kus domineerivad kaks suurt jõukeskust. Külma sõja aegne maailmakord NSV Liidu ja USA vahel on klassikaline näide bipolaarsest süsteemist.

Etümoloogia

Ladina keelest: 'bi-' (kaks) + 'polaris' (poolustega seotud), mis tuleneb sõnast 'polus' (poolus), see omakorda kreeka keelest 'polos' (telg, taevatapp).

Kasutusnäited

Bipolaarne häire vajab enamasti eluaegset ravi ja jälgimist.
Külma sõja ajal oli maailm bipolaarne, kus domineerisid kaks suurvõimu.
Bipolaarne transistor on üks peamisi pooljuhtseadmeid elektroonikas.
Maa magnetväli on bipolaarne, omades põhja- ja lõunapooluseid.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt