deformatsioon
Deformatsioon on keha või eseme kuju, mõõtmete või struktuuri muutus välise jõu, rõhu, temperatuuri või muu mõju tagajärjel. Deformatsioon võib olla ajutine (elastne) või püsiv (plastiline).
Deformatsioon on füüsikas ja tehnikas keha või materjali kuju, suuruse või struktuuri muutumine välise mõju tagajärjel. Deformatsiooni põhjustavad tavaliselt mehaanilised jõud (tõmme, surve, painutus, väänamine), temperatuurimuutused, niiskus või muud füüsikalised tegurid. Deformatsioon jaotatakse kahte põhitüüpi: elastne deformatsioon, mis kaob pärast mõju lõppemist ja keha naaseb algsesse kujusse, ning plastiline ehk jääv deformatsioon, mis jääb püsima ka pärast välise mõju lakkamist. Ehituses ja inseneriteaduses on deformatsiooni arvestamine oluline konstruktsioonide tugevuse ja vastupidavuse tagamisel. Geoloogias kirjeldab deformatsioon kivimite ja maakoore muutusi tektoniliste protsesside, näiteks mäekortsumise või murrangute tulemusena. Meditsiinis võib deformatsioon viidata kehaosade kuju muutustele, näiteks luumurdude või haiguste tagajärjel.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast 'deformatio' (moonutamine, rikutamine), mis tuleneb verbist 'deformare' (moonutada, kuju muuta): 'de-' (ära, maha) + 'formare' (kujundada, vormida)
Kasutusnäited
Silla kandekonstruktsioonide deformatsiooni jälgitakse regulaarselt spetsiaalsete anduritega.
Kõrge temperatuuri mõjul tekkis metalldetailis püsiv deformatsioon.
Geoloogid uurisid mäestiku tekkimisega seotud kivimite deformatsiooni.