droonisõda
Droonisõda on sõjapidamise viis, kus lahingutegevuses kasutatakse laialdacelt mehitamata õhusõidukeid ehk droone nii luureks, sihtmärkide hävitamiseks kui ka vastase droonide tõrjeks.
Droonisõda on kaasaegne sõjapidamise vorm, kus mehitamata õhusõidukid (droonid) mängivad keskset rolli lahingutegevuses. Droone kasutatakse mitmeks otstarbeks: vaenlase positsioonide luure- ja jälgimistöödeks, rünnakuteks sihtmärkide vastu (kamikaze-droonid või relvastatud droonid), laskemoona ja varustuse transpordiks ning vastase droonide tõrjeks. Droonisõda on muutnud traditsioonilisi sõjalisi taktikaid, võimaldades kaugoperatsioone ilma oma sõdurite ohtu seadmiseta. See hõlmab nii väikeseid ärilisi droone, mida on modifitseeritud sõjalisteks vahenditeks, kui ka spetsiaalselt välja töötatud sõjalisi mehitamata süsteeme. Eriline tähelepanu on droonisõjal saanud Ukraina sõjas alates 2022. aastast, kus mõlemad pooled kasutavad tuhandeid droone igapäevaselt lahinguväljal. Droonisõda nõuab ka uusi kaitsemeetodeid: elektroonilisi häiresüsteeme, droonivastaseid droone ja teisi tõrjevahendeid. See sõjapidamise viis on muutunud taskukohaseks ja kättesaadavaks, mis on põhjalikult ümberkujundanud kaasaegset sõjateadust.
Etümoloogia
Liitsõna: droon (inglise keelest drone 'mehitamata õhusõiduk') + sõda
Kasutusnäited
Droonisõda on muutnud Ukraina lahinguvälja, kus mõlemad pooled kasutavad tuhandeid mehitamata õhusõidukeid.
Kaasaegne armee peab olema valmis droonisõjaks ning oskama nii kasutada kui ka tõrjuda vaenlase droone.
Droonisõja tõttu on välja töötatud uued taktikad ja elektroonilised kaitsesüsteemid.