ellusuhtumine
Ellusuhtumine on inimese üldine hoiak, vaatenurk ja suhtumine ellu, mis väljendub tema väärtustes, veendumustes ja käitumises.
Ellusuhtumine on inimese põhiline hoiak ja vaadenurk, millest lähtuvalt ta suhtub enda ellu, inimestesse, sündmustesse ja maailma tervikuna. See väljendub väärtushinnangutes, veendumustes, ootustes ja käitumisviisides. Ellusuhtumine kujuneb välja elukogemuste, kasvatuse, kultuuri ja isikuomadustega ning mõjutab oluliselt inimese valikuid, reaktsioone ja üldist heaolu. Ellusuhtumine võib olla optimistlik, pessimistlik, realistlik, filosoofiline, pragmaatiline või muul viisil väljendunud. See pole püsiv omadus, vaid võib aja jooksul ja kogemuste mõjul muutuda. Psühholoogias ja filosoofias käsitletakse ellusuhtumist kui olulist tegurit, mis mõjutab inimese vaimset tervist, toimetulekut ja eluga rahulolu. Ellusuhtumine peegeldub igapäevastes valikutes: kuidas suhtuda raskustesse, kuidas hinnata võimalusi ja kuidas näha oma rolli suuremas pildis.
Etümoloogia
Liitsõna: elu + suhtumine
Kasutusnäited
Tema positiivne ellusuhtumine aitab tal ka raskustes lootust hoida.
Aastatega on minu ellusuhtumine muutunud realistlikumaks ja rahulikumaks.
Filosoofilised õpingud mõjutasid sügavalt tema ellusuhtumist.