epistemoloogia
Epistemoloogia on filosoofia haru, mis uurib teadmise olemust, päritolu, ulatust ja piire. Teisisõnu küsib epistemoloogia, kuidas me midagi teame, mis on tõde ja kuidas me saame olla milleski kindlad.
Epistemoloogia on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmisteooria ja tunnetusteooriaga. See uurib selliseid küsimusi nagu: mis on teadmine, kuidas erineb tõeline teadmine arvamusest või uskumusest, millised on teadmise allikad (näiteks meeled, mõistus, mälu), millised on teadmise piirid ja kuidas me saame kindlad olla selles, mida me teame. Epistemoloogia on üks kolmest filosoofia põhivaldkonnast kõrvuti metafüüsika jaeetikaga. Selle valdkonna keskseteks mõisteteks on tõde, tõendus, õigustus, skeptitsism ja kindlus. Epistemoloogiat rakendatakse paljudes teadusharudes, eriti teadusfilosoofias, kus uuritakse teaduslike teadmiste olemust ja usaldusväärsust. Kaasaegses filosoofias jagunevad epistemoloogilised lähenemised näiteks ratsionalismiks (teadmise allikas on mõistus) ja empirismiks (teadmise allikas on kogemus).
Etümoloogia
Kreeka sõnadest episteme (teadmine, tundmine) ja logos (õpetus, sõna)
Kasutusnäited
Filosoofiakursusel käsitleti epistemoloogiat ja küsimust, kuidas me saame kindlad olla oma meelte kaudu saadud teadmistes.
Teadusfilosoofia epistemoloogia uurib, millised kriteeriumid peavad olema täidetud, et midagi saaks pidada teaduslikuks teadmiseks.
Descartes'i kuulus lause "Mõtlen, järelikult olen olemas" on üks epistemoloogia ajaloos olulisemaid väiteid kindla teadmise kohta.