eriluba
Eriluba on ametlik luba, mis annab õiguse teha midagi, mis tavaliselt on keelatud või piiratud. Erilubasid väljastab riik või kohalik omavalitsus ja need on vajalikud näiteks ehitustööde, veoste, relvade või erijuhtumite puhul.
Eriluba on ametlik dokument või õigus, mis lubab inimesel või organisatsioonil teha midagi, mis tavatingimustes on keelatud, piiratud või erinõuetega reguleeritud. Erilubasid väljastab riik, kohalik omavalitsus või pädev asutus ning need on ajaliselt või territoriaalselt piiratud. Eriluba erineb tavalisest tegevusloast selle poolest, et see antakse konkreetseks erijuhuks või erakorraliseks tegevuseks, mitte püsivaks tegevuseks. Näiteks võib eriluba anda õiguse sõita mootorsõidukiga kohas, kus see on üldiselt keelatud, vedu ülegabariitilist last või korraldada üritust avalikus ruumis. Levinumad erilubade liigid on: liikluseriluba (ülegabariitne vedu, rajatiste paigaldamine tee äärde), ehituseriluba (eritingimustega ehitustööd), keskkonnaeriluba (tegevus looduskaitsealal), relvaeriluba (eriliigi relvade omamine) ning ürituste eriluba (avalikud kogunemised, kontserdid). Erilubasid reguleerivad erinevad seadused sõltuvalt valdkonnast ning nende taotlemine nõuab tavaliselt põhjendust, dokumentide esitamist ja mõnikord ka tasu maksmist. Eriloa mitteolemasolu korral keelatud tegevusega tegelemine on õigusrikkumine, mis võib kaasa tuua trahvi või muud karistust.
Kasutusnäited
Ülegabariitse koorma vedamiseks maanteel on vaja taotleda eriluba Maanteeametist.
Ehitaja sai eriloa tööde tegemiseks öötundidel, et liiklussõlme renoveerimine valmiks õigeks ajaks.
Looduskaitsealal filmimiseks peab tootjafirma taotlema eriloa Keskkonnaameti käest.