erisoodustusmaks
Erisoodustusmaks on tööandja poolt makstav maks töötajale antud mittesrahaliste hüvede (erisoodustuste) pealt, mida ei ole maksustatud tulumaksuga. See on osa Eesti maksusüsteemist ja rakendub näiteks tööandja pakutava sõiduauto erakasutuse, tasuta toitlustamise või muude lisahüvede puhul.
Erisoodustusmaks on Eesti maksusüsteemis kehtiv maks, mida tööandja peab tasuma töötajale antud erisoodustuste (fringe benefits) pealt. Erisoodustuseks loetakse töötajale antud mittesrahaline hüve, mida tööandja pakub lisaks palgale, näiteks sõiduauto erakasutus, tasuta või soodushinnaga toitlustamine, koolitusteenused, tervisekindlustus või kinkekaardid. Alates 2018. aastast on erisoodustusmaksu määr 20/80 erisoodustuse maksuvabast maksumusest, mis tegelikkuses tähendab 25% efektiivset määra erisoodustuse kogumaksumusest. Tööandja peab erisoodustusmaksu ise tasuma ja seda ei arvestata töötaja tulumaksu hulka ega kajastu töötaja palgalehel, kuigi erisoodustus ise on töötajale maksuvaba. Erisoodustusmaks on Eesti maksusüsteemi spetsiifiline element, mis eristab mittesrahalisi hüvesid tavalisest palgast ja aitab vältida olukorda, kus kogu töötasu makstaks välja mitterahaliste hüvedena tulumaksu vältimiseks. Maksukohustuse arvutamine ja deklareerimine toimub TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon) kaudu ning erisoodustusmaksu tasub tööandja oma vahendite arvelt, mitte töötaja palga arvelt.
Kasutusnäited
Kui tööandja annab töötajale kasutada firmaauto ka erakasutuseks, peab ta sellelt tasuma erisoodustusmaksu.
Erisoodustusmaks tuleb tasuda ka juhul, kui tööandja pakub töötajatele tasuta lõunasööki üle 3,30 euro päevas.
Raamatupidaja arvutas välja, et firmale tuleb kolme teenistussõiduki eest tasuda märkimisväärne summa erisoodustusmaksu.