geniaalsus

nimisõna neutraalne mõiste

Geniaalsus on erakordne vaimne võimekus, andekus või loovus, mis avaldub silmapaistvates saavutustes teaduses, kunstis või muudes valdkondades. Geenius on inimene, kellel on selline erakordne anne.

Geniaalsus on kõrgeim vaimse võimekuse ja loovuse tase, mis väljendub originaalsetes, läbimurdelistes või ajastu ületavates saavutustes. Geniaalsust seostatakse tavaliselt erakordselt teravmeelsete, andekatelt või visuaalselt võimekate inimestega, keda nimetatakse geeniusteks. Ajaloos on geeniusteks peetud näiteks Leonardo da Vincit, Albert Einsteini, Wolfgang Amadeus Mozarti ja paljusid teisi silmapaistvaid mõtlejaid, kunstnikke ja teadlasi. Geniaalsus ei piirdu vaid kõrge intelligentsuskvoodiga (IQ), vaid hõlmab ka loovust, originaalset mõtlemist ja võimet näha seoseid, mida teised ei märka. Eri kultuurides ja ajastutes on geniaalsust mõistetud erinevalt: antiikajal peeti geeniust jumaliku inspiratsiooni väljenduseks, hiljem hakati rõhutama kaasasündinud andeid ja harjutamist. Tänapäeval uurib geniaalsust psühholoogia, neuroteadus ja kognitiivne teadus, otsides vastuseid küsimusele, kas geeniused sünnivad või saavad kujuneda. Argikeeles kasutatakse sõna «geniaalne» sageli ka kergemat, kiidava tähendusega, näiteks silmapaistva idee, lahenduse või teose kohta («See on geniaalne mõte!»).

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast «genius» (kaitsevaim, loomulik anne), mis omakorda pärineb verbist «gignere» (sünnitama, looma).

Kasutusnäited

Leonardo da Vinci geniaalsus väljendus nii maalikunstis, skulptuuris, arhitektuuris kui ka leiutistes.
Mozarti muusikaline geniaalsus avaldus juba varases lapsepõlves.
See on täiesti geniaalsus lahendus keerulisele probleemile!

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt