genoom
Genoom on organismi pärilikkusaine ehk DNA kogum, mis sisaldab kõiki geene ja muid DNA järjestusi. Inimese genoomis on umbes 3 miljardit nukleotiidipaari ja ligikaudu 20 000–25 000 geeni.
Genoom on organismi täielik pärilikkusaine kogum, mis sisaldab kõiki geene ja nende vahel paiknevaid DNA järjestusi. Eukarüootidel paikneb genoom peamiselt rakutuumas kromosoomides, samuti leidub väikestes kogustes genoomilist materjali mitokondrites ja taimede kloroplastides.
Genoomi suurus ja keerukus varieerub suuresti eri organismide vahel. Bakteritel võib genoom koosneda mõnest miljonist nukleotiidipaarist, samas kui imetajatel ulatub see miljarditesse. Inimese genoomi täielik järjestamine lõpetati 2003. aastal Inimgenoomi Projekti raames, mis avaldas olulise teabe pärilike haiguste uurimiseks ja arenguks.
Genoomika on teadusharu, mis uurib genoome kui tervikut, sealhulgas nende struktuuri, funktsiooni, evolutsiooni ja geenide vastastikust mõju. Genoomitehnoloogiad võimaldavad tänapäeval kiiresti ja suhteliselt odavalt järjestada terveid genoome, mis on andnud hoo personaalmeditsiinile ja põllumajandusteadusele.
Genoomis ei asu ainult valkusid kodeerivad geenid, vaid ka regulatoorsed järjestused, mittekodeerivad RNA geenid ja nn rämpDNA, mille funktsioon pole alati selge. Genoomide võrdlev uuring aitab mõista liikide evolutsioonilisi sugulussuhteid ja kohanemist keskkonnaga.
Genoomi suurus ja keerukus varieerub suuresti eri organismide vahel. Bakteritel võib genoom koosneda mõnest miljonist nukleotiidipaarist, samas kui imetajatel ulatub see miljarditesse. Inimese genoomi täielik järjestamine lõpetati 2003. aastal Inimgenoomi Projekti raames, mis avaldas olulise teabe pärilike haiguste uurimiseks ja arenguks.
Genoomika on teadusharu, mis uurib genoome kui tervikut, sealhulgas nende struktuuri, funktsiooni, evolutsiooni ja geenide vastastikust mõju. Genoomitehnoloogiad võimaldavad tänapäeval kiiresti ja suhteliselt odavalt järjestada terveid genoome, mis on andnud hoo personaalmeditsiinile ja põllumajandusteadusele.
Genoomis ei asu ainult valkusid kodeerivad geenid, vaid ka regulatoorsed järjestused, mittekodeerivad RNA geenid ja nn rämpDNA, mille funktsioon pole alati selge. Genoomide võrdlev uuring aitab mõista liikide evolutsioonilisi sugulussuhteid ja kohanemist keskkonnaga.
Etümoloogia
Sõna on tuletis sõnadest geen ja -oom (kreeka keeles χρωμόσωμα 'kromosoomi' eeskujul), moodustatud 1920. aastatel saksa botaaniku Hans Winkleri poolt (sks Genom).
Kasutusnäited
Teadlased järjestasid esimese eestlase genoomi 2010. aastal.
Koera genoom on inimese omast väiksem, kuid sisaldab sarnast arvu kromosoome.
Vähirakkude genoomi analüüs aitab valida patsiendile sobivat ravi.
Geenimuundamise meetodid võimaldavad täpselt muuta organismi genoomi kindlaid lõike.