helendama
Helendama tähendab valgust kiirgama või helkima, eriti nõrgalt ja pehme valgusega. Kasutatakse nii otseses tähenduses (nt sädelema, sätendama) kui ka kujundlikus tähenduses (nt õnnest helendama).
Helendama on tegusõna, mis tähistab nõrga, pehme valguse kiirgamist või helkimist. Otseses tähenduses kirjeldab see näiteks kuu helendamist öötaevas, lumiste mägede helendamist päikesevalguses või fosforit, mis pimedas helendab. Helendamine erineb eredast sädemisest või vilkumisest — see on pigem tasane, püsiv ja pehme valgus. Kujundlikus tähenduses kasutatakse sõna sageli inimese ilmekujunduse või emotsionaalse seisundi kirjeldamiseks: näiteks võib öelda, et inimese nägu helendab õnnest või rahulolust, mis väljendab sisemist rõõmu või heaolu. Sõna kasutamine loob sageli poeetilise või romantilise kõla. Helendama on lähedane sõnadele särama, helkima ja sätendama, kuid kannab endas õrnemat ja leebema valguse kujundit.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «heled» (helge, valgust andev) ning tegusõnaliite -ndama abil moodustatud kestusverbist, mis väljendab helge valguse kiirgamise tegevust.
Kasutusnäited
Täiskuu helendas selges öötaevas ja valgustas lumisel väljal iga üksikasjani.
Pruudi nägu helendas õnnest, kui ta altari ette astus.
Fosforosakesed helendasid pimedas kummaliselt rohekat valgust kiirates.