hõõgniit
Hõõgniit on elektrit juhtiv metallniit, mis kuumeneb elektrivoolu läbimisel kõrgele temperatuurile ja hakkab valgust kiirgama. Hõõgniiditraditsionaalsete hõõglampide peamine osa, mis tekitab valgust.
Hõõgniit on õhuke metallniit, tavaliselt volframist, mis kuumeneb elektrivoolu läbimisel nii kuumaks, et hakkab helendama ja kiirgama valgust. Hõõgniidi töötamise põhimõte tugineb elektritakistusele: voolu läbimisel muundub elektrienergia soojuseks ja kui temperatuur tõuseb piisavalt kõrgeks (umbes 2500–3000 °C), hakkab niit kiirgama nähtavat valgust. Hõõgniiti kasutatakse peamiselt hõõglampides, kus niit on suletud klaasmahutisse, millest on õhk välja pumbatud või mis on täidetud inertsete gaasidega (argoon, lämmastik), et vältida niidi ära põlemist. Kuigi hõõgniidiga lambid on olnud laialt kasutusel üle saja aasta, on need enamikus riikides asendumas energiasäästlikumate lahenduste (LED-lambid, luminofoorlambid) poolt, kuna hõõgniidiga lamp muundab vaid väikese osa elektrienergiast valguseks, ülejäänud hajub soojusena. Hõõgniiti kasutatakse ka mõnedes teistes seadmetes, näiteks elektriahjude küttekehadena ja mõnedes elektroonikakomponentides.
Etümoloogia
Eesti keeles moodustatud sõna: hõõg- (tuleneb tegusõnast 'hõõguma', mis tähendab kuumalt helendat) + niit (õhuke lõng või traat)
Kasutusnäited
Lambi hõõgniit põles läbi ja tuba jäi pimedaks.
Vanades hõõgniidiga lampides kulub palju rohkem elektrit kui kaasaegsetes LED-valgustites.
Voltramist valmistatud hõõgniit suudab taluda temperatuure üle 3000 kraadi.