hulkuv
Hulkuv on omadussõna, mis kirjeldab kohast kohta rändavat, kindlat elukohta mitteomavat või sihtitult liikuvat isikut, looma või nähtust.
Hulkuv on tegusõna «hulkuma» oleviku kesksõna, mis kirjeldab peamiselt kolme tüüpi liikumist või olekut. 1. Kohast kohta rändav, kindlat elukohta mitteomav: hulkuv koer, hulkuv kodanik, hulkuv müüja. Selles tähenduses viitab sõna pidevale või korrapäratule liikumisele ilma kindla sihtkohata. 2. Sihtitult ringi liikuv, eksiv: hulkuv pilk, hulkuva pilguga inimene. Selles tähenduses kirjeldab sõna keskendumata, hajameelset või otsinguliseks jäävat seisundit. 3. Teaduses ja tehnikas: hulkuv signaal, hulkuv elektrivool või muu ebastabiilne nähtus, mis ei jää kindlasse kohta või seisundisse. Sõna kannavad sageli negatiivset või kaastundlikku varjundit, eriti kui räägitakse hulkuvatest loomadest või kodituna einevatest inimestest. Samuti kasutatakse seda neutraalselt kirjeldades lihtsalt vaba või sihtideta liikumist.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «hulkuma», mis on soome-ugri päritolu ning seotud liikumist ja rändamist väljendavate sõnadega.
Kasutusnäited
Kohalik varjupaik võtab vastu hulkuvaid koeri ja kasse.
Ta hulkuv pilk peatus lõpuks aknal.
Keskajal olid hulkuvad rüütlid ja kaupmehed tavaline nähtus.