tselluloos

nimisõna tehniline teadus

Tselluloos on taimede rakuseintes sisalduv polüsahhariid, mis koosneb glükoosijääkidest ja moodustab taimse toorme peamise struktuurseks toeks oleva aine.

Tselluloos on kõige levinum orgaaniline ühend Maal ja peamine struktuurne polüsahhariid taimedes. See on lineaarne polümeer, mis koosneb β-1,4-sidemetega ühendatud glükoosijääkidest. Tselluloos moodustab taimede rakuseinte tugeva karkassi ja annab taimedele mehaanilist tugevust.

Inimorganismis ei lagune tselluloos seedeensüümide toimel, mistõttu see liigitub toitumisterminoloogias kiudainete hulka. Tselluloosi sisaldavad rohkesti puit, puuvill, lina, kanep ja teised taimekoelised materjalid. Puidus moodustab tselluloos ligikaudu 40–50% kuivkaalust.

Tööstuses kasutatakse tselluloosi laialdасelt paberitootmises, tekstiilitööstuses, keemiatööstuses tselluloosituletiste valmistamisel ning ehitusmaterjalide tootmisel. Tselluloosist valmistatakse näiteks viskoosi, tselluloosasetaati ja mitmesuguseid biolagunеvaid materjale. Tselluloos on taastuv loodusressurss ja keskkonnasõbralik tooraine.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast cellula 'rakuke' (sõna cella 'kamber, ruum' deminutiiv) ja kreekakeelsest järelliitest -ose, mis tähistab süsivesikuid.

Kasutusnäited

Puuviljade koortes sisalduv tselluloos soodustab seedimist.
Paberitehases eraldatakse puidust tselluloosi keemilise töötlemise teel.
Puuvill koosneb peaaegu täielikult puhtast tselluloosist.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt