hüvang

Hüvang on helga väljendav sõna, mis tähistab tugevat, kõmisevat või paugutavat heli. See võib kirjeldada järsku kokkupõrget, kukkumist, plahvatust, põrutust või muud äkilist ja valjulist heli. Sõna kuulub nn onomatopöia ehk helikujundite hulka, kus sõna kõla jäljendab ise heli, mida see tähistab. Igapäevakeeles kasutatakse hüvangu sageli hüüdsõnana olukordades, kus midagi langeb, kukub või põrkab kokku: «Hüvang, ämber kukkus üle!» või «Hüvang ja auto oli kraavi sõitnud!». Sõnaga väljendatakse ka üllatust või järsust: midagi juhtub äkitselt ja valjult. Hüvang kuulub eesti keele rikkaliku helisõnade hulka, mille hulka kuuluvad ka näiteks kõmm, põmm, pauguti, pirakas jt. Sellised sõnad muudavad kõne elavamaks ja annavad edasi otsest meelelist kogemust helide kaudu. Sõna võib esineda ka liitsõnades nagu hüvanguga (ühe hoobiga, järsku) või hüvangi tegema (järsku ja valjult midagi tegema).