ilmaruum

nimisõna neutraalne teadus

Ilmaruum on Maa atmosfääri ja kosmose vaheline piirkond ning kosmos ise, kus liiguvad kosmoseaparaadid, satelliidid ja toimub kosmoselennud.

Ilmaruum on eesti keeles kasutatav termin, mis tähistab kosmoseruumi ehk universumit Maa atmosfäärist väljapoole. See hõlmab nii lähedasemat kosmoseruumi, kus tiirleb satelliite ja kosmosejaamu, kui ka kaugeid tähesüsteeme ja galaktikaid. Mõiste kasutatakse eriti kosmonautika ja astronoomia kontekstis, kuid on üldisemas keelekasutuses vähem levinud kui selle sünonüümid «kosmos» või «kosmoseruumi». Ilmaruumi alguseks loetakse tavaliselt Kármáni joont, mis asub umbes 100 kilomeetri kõrgusel merepinnast, kus atmosfäär muutub nii hõredaks, et lennuaparaadid ei saa enam õhule toetudes lennata. Ilmaruumi uurimine ja kasutamine on kaasaegse tehnoloogia oluline valdkond, hõlmates satelliitsidet, ilmavaatlust, teaduslikke missioone ja tulevikus võib-olla ka kosmoseturismi. Eesti keeles on sõna «ilmaruum» moodustatud sõnadest «ilm» (taevas, õhk, maailm) ja «ruum» (ala, piirkond).

Etümoloogia

Liitsõna komponentidest «ilm» (taevas, maailm) + «ruum» (ala, piirkond)

Kasutusnäited

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 saadeti ilmaruumi 2013. aastal.
Rahvusvahelise kosmosejaama meeskond viibib pidevalt ilmaruumis umbes 400 kilomeetri kõrgusel Maast.
Ilmaruumi uurimine on andnud meile uusi teadmisi universumi päritolu kohta.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt