ärkamisaeg
Ärkamisaeg on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse rahvuslik liikumine Eestis, mille käigus kujunes välja eesti rahvuslik identiteet ja tekkis nõudlus kultuuri- ja hiljem ka poliitilise enesemääramisõiguse järele.
Ärkamisaeg on Eesti ajaloo üks olulisemaid perioode, mis hõlmab ligikaudu 1850.–1880. aastad, kuigi mõned tegevused ja mõjud ulatusid kaugemale 20. sajandi algusesse. See oli rahvuslik-kultuuriline liikumine, mille eesmärk oli eesti keele, kultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse areng. Ärkamisaja tegelased nagu Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Lydia Koidula propageerisid hariduse levikut, eestikeelse kirjanduse ja ajakirjanduse arengut ning eestlaste võrdseid õigusi Balti provintsides. Liikumine sai alguse võitlusest saksa keele ja kultuuri domineerimise vastu ning seadis eesmärgiks eesti keele kasutamise avalikus elus, hariduses ja kultuuris. Ärkamisaja tähtsamad saavutused olid eestikeelse ajakirjanduse loomine (nt ajakiri «Perno Postimees»), esimesed üldlaulupidud (alates 1869. aastast), rahvaluule kogumine ja esimene eestikeelne Rahvusteater. Ärkamisaeg seadis põhialused Eesti iseseisvusliikumisele 20. sajandil ning kujundas eestlaste identiteedi modernse rahvusena. Mõistet kasutatakse ka laiemalt teiste rahvaste puhul sarnase rahvusliku liikumise kohta.
Kasutusnäited
Ärkamisaeg pani aluse eesti rahvusliku identiteedi kujunemisele.
Lydia Koidula oli üks ärkamisaja silmapaistvamaid tegelasi.
Ärkamisajal hakati esimest korda nõudma eesti keele kasutamist koolides ja ametites.