impulsiivne
Impulsiivne on omadussõna, mis kirjeldab käitumist või otsuseid, mis tehakse järsku, mõtlematult ja hetke tundest ajendatuna. Impulsiivne inimene tegutseb sageli ilma tagajärgedele mõtlemata.
Impulsiivne on omadussõna, mis iseloomustab käitumist, otsuseid või tegusid, mis tehakse kiiresti, kaalumata ja hetkelise tundeimpulsi mõjul. Impulsiivne inimene reageerib olukordadele spontaanselt, sageli enne kui jõuab järele mõelda või kaaluda võimalikke tagajärgi.
Psühholoogias käsitletakse impulsiivsust kui isiksuseomadustega seotud käitumismustrit, kus isik ei suuda piisavalt kontrollida oma reaktsioone ega pidurdada hetkelisi soove. Impulsiivne käitumine võib avalduda erinevates eluvaldkondades: ostlemises, suhetes, sõnavõtus või riskikäitumises.
Impulsiivsus võib olla nii positiivne kui negatiivne omadus. Ühelt poolt võib see väljenduda spontaansuses, energilisuses ja julguses otsustada. Teiselt poolt võib liigne impulsiivsus põhjustada kergemeelseid otsuseid, majanduslikke raskusi või konflikte teiste inimestega.
Vastassõnaks on kaalutlev, läbimõeldud või ettevaatlik. Impulsiivse käitumise vähendamine on sageli psühhoteraapia ja enesearengu siht, eriti tähelepanupuudehäire või teatud isiksusehäirete puhul.
Psühholoogias käsitletakse impulsiivsust kui isiksuseomadustega seotud käitumismustrit, kus isik ei suuda piisavalt kontrollida oma reaktsioone ega pidurdada hetkelisi soove. Impulsiivne käitumine võib avalduda erinevates eluvaldkondades: ostlemises, suhetes, sõnavõtus või riskikäitumises.
Impulsiivsus võib olla nii positiivne kui negatiivne omadus. Ühelt poolt võib see väljenduda spontaansuses, energilisuses ja julguses otsustada. Teiselt poolt võib liigne impulsiivsus põhjustada kergemeelseid otsuseid, majanduslikke raskusi või konflikte teiste inimestega.
Vastassõnaks on kaalutlev, läbimõeldud või ettevaatlik. Impulsiivse käitumise vähendamine on sageli psühhoteraapia ja enesearengu siht, eriti tähelepanupuudehäire või teatud isiksusehäirete puhul.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast 'impulsus' (tõuge, hoog), mis tuleneb verbist 'impellere' (tõugata, ajendada).
Kasutusnäited
Ta on väga impulsiivne inimene ja ostab sageli asju, mida hiljem ei vaja.
Impulsiivne otsus tööst lahkuda osutus tagantjärele ikkagi õigeks valikuks.
Lapsed on tavaliselt täiskasvanutest impulsiivsemad ja vajavad abi oma käitumise juhtimiseks.
Tema impulsiivne iseloom tegi ta popkulaarlikuks, kuid põhjustas ka mitmeid skandaale.