jõululaud
Jõululaud on pidulikult kaetud söögitarvimine jõulupühadel, millel on traditsioonilised jõulutoidud nagu verivorst, hapukapsas, mulgikapsad, sült, kringel ja piparkoogid.
Jõululaud on Eesti jõulutraditsiooni keskne osa – pidulikult kaetud laud jõuluõhtul või -päeval, kus pere ja sugulased kogunevad ühisele söömaajale. Laud on tavaliselt rikkalikult kaetud ja sisaldab nii sooje kui külmi traditsioonitoite. Klassikalised Eesti jõululaua road on verivorst koos hapukapsa ja mulgikapsaga, praad (sageli seapraad), kartul, sült, rosolje, rossolje või rusolje, piparkoogid, kringel ja mõrud. Pidulikumat meeleolu lisavad küünlad, jõulukaunistused ja sageli ka punane laudlina või kaunistatud servietid. Jõululaud on tavaliselt mahukam ja pidulikum kui argipäevane söögilaud, sest see sümboliseerib küllusaega ja pere kokkukuuluvust. Paljudes peredes on kombeks katta laud juba 24. detsembri õhtul enne kirikusse minekut või jõulufilmi vaatamist. Laua katmisega käib kaasas ka traditsiooniline jõulutoitude valmistamine, mis võib alata juba mitu päeva enne pühi. Tänapäeval võib jõululaud sisaldada ka kaasaegsemaid toite, kuid traditsioonilised road püsivad enamikus peredes kindlalt kohal.
Kasutusnäited
Emme hakkas juba nädal enne pühi jõululauda ette valmistama.
Meie jõululaud oli sel aastal eriti rikkalik – vanaema oli teinud nii verivorsti kui ka seapraadi.
Lapsed ootasid kannatamatult, millal saab lõpuks jõululaua taha istuda ja piparkookidega maiustada.