jõululaul
Jõululaul on laul, mida lauldakse jõuluajal ja mis käsitleb jõuluteemat, Jeesuse sündi või jõulurõõmu. Jõululaulud on oluline osa jõulutraditsiooni nii kirikus, kodus kui ka avalikes üritustes.
Jõululaul on laul, mida lauldakse jõuluajal ja mis on seotud jõulupühade, Jeesuse Kristuse sünni või üldisema jõulurõõmu ja talvise pidustusmeeleoluga. Jõululaulude traditsioon ulatub sajandite taha ning need on oluline osa kristlikust kultuuripärandist. Tuntumad jõululaulud nagu «Oh sa arm ja püha jõuluöö», «Kui Jeesus sündis maal», «Lumeroog» või «Püha öö» on osa eesti jõulutraditsiooni. Jõululaule esitatakse kirikutes jõulujumalateenistustel, lauldakse kodus pereringis, koolides, lasteaedades ja jõulukontsertidel. Paljud jõululaulud on rahvusvaheliselt tuntud ja on tõlgitud erinevatesse keeltesse. Eesti kultuuris on jõululaulude laulmine traditsiooniline viis jõulupühade tähistamiseks, mis loob pidulikku meeleolu ja tugevdab kokkukuuluvustunnet. Jõululaulude hulka kuuluvad nii vaimulikud hümned, rahvalaulud kui ka kaasaegsemad jõuluteemalised laulud. Jõululaulude laulmist nimetatakse ka kolędama või kolendilaule laulma, kusjuures viimane mõiste on seotud ka vanade talvisõndudega, kus käidi majast majja laule laulmas.
Etümoloogia
Liitsõna: jõulu (jõul + genitiivi tunnus -u) + laul. Sõna «jõul» on germaani päritolu (vrd rootsi jul, inglise Yule), «laul» on soome-ugri päritolu.
Kasutusnäited
Jõululaupäeval kogunes pere kokku ja lauldi koos jõululaule.
Lapsed harjutasid kooris ilusaid jõululaule jõulukontserdi jaoks.
Kirikus kõlas jõululaul «Kui Jeesus sündis maal».