vaimusilm
Vaimusilm on kujutlusvõime või sisemise nägemise võime, millega inimene suudab oma mõtetes luua või taasluua pilte, stseene ja kujutlusi ilma neid füüsiliselt nägamata.
Vaimusilm on metafoorne väljend inimese sisemise nägemise või kujutlusvõime kohta. See tähistab võimet luua mõtetes visuaalseid kujutisi, meenutada möödunud sündmusi piltlikult või ette kujutada tulevasi olukordi ilma, et neid peaks füüsiliste silmadega nägema. Vaimusilma abil saab inimene «näha» mälestusi, unistada, planeerida või visualiseerida abstraktseid mõtteid. Igapäevases keelekasutuses esineb vaimusilm sageli väljendustes nagu «vaimusilmas nägema» või «vaimusilma ees seisma», mis tähendab, et miski on mõttes selgelt ja elavalt ette kujutatav. Psühholoogias ja kognitiivteaduses peetakse vaimusilma ehk mentaalset visualiseerimist oluliseks kognitiivseks võimeks, mis mõjutab õppimist, mälu, loovust ja probleemide lahendamist. Mõned inimesed omavad väga tugevat vaimusilma ning suudavad luua äärmiselt detailseid mentaalseid pilte, teised aga kogevad afantaasiat ehk seisundit, kus vaimusilm praktiliselt puudub ja nad ei suuda mõttes visuaalseid kujutisi luua. Vaimses ja spirituaalses kontekstis viitab vaimusilm mõnikord ka nn kolmandale silmale, mida seostatakse intuitsiooni, teadlikkuse ja vaimse taju kõrgema tasemega.
Etümoloogia
Liitsõna: vaim + silm. Metafoorne väljend, mis ühendab vaimse (mittemateriaalse, sisemise) ja silma (nägemisorgani) tähenduse.
Kasutusnäited
Ta suutis vaimusilmas täpselt ette kujutada, milline maja välja näeb pärast renoveerimist.
Lapsepõlvekodu seisab siiani minu vaimusilma ees elavalt ja selgelt.
Meditatsioonil keskendub ta vaimusilmaga rahulikule mere lainete pildile.