jume
Jume on eesti rahvausundis üleloomulik vaimolend, kes valitseb teatud loodusnähtuse, koha või valdkonna üle. Jumaluste ja vaimude vahepealse olendina kandsid jumed hoolt looduse, kodu ja inimeste heaolu eest.
Jume on eesti mütoloogias ja rahvausundis üleloomulik vaimolend, kes valitseb teatud loodusnähtuse, koha või valdkonna üle. Jumed olid rahvausus olulised vaimolendid, kelle poole pöörduti abi ja kaitse saamiseks. Erinevalt kõrgematest jumalustest olid jumed seotud konkreetsete kohtade või nähtustega – näiteks oli olemas kodujume (kodu kaitsev vaim), veejume (vete valitseja), metsajume ja paljud teised. Jumed ei olnud kõikvõimsad jumalused, vaid pigem loodusjõudude ja kohtade isikustused, kes said inimeste tegevusest mõjutatud. Nendega tuli arvestada ja neid tuli austada, et tagada heaolu ja vältida õnnetusi. Jumete usk oli osa animistlikust maailmavaatest, kus kogu loodus oli elus ja vaimudega asustatud. Rahvausundis tehti jumetele ohvreid ja paluti nende abi erinevates igapäevastes toimingutes – põllutööl, jahil, kalapüügil. Tänapäeval kasutatakse sõna 'jume' peamiselt ajaloolises ja etnoloogilises kontekstis, kirjeldades eesti vanavara ja rahvausu kihte.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele sõnaga 'jumala' (jumal). Eesti keeles tähistab vaimolendit, soome keeles kõrgemat jumalust.
Kasutusnäited
Eesti rahvausundis peeti jumet looduse ja kodu kaitsjaks.
Vana-aastate õhtul toodi ohvreid kodujumele, et tagada majapidamise heaolu.
Iga loodusnähtuse ja koha kohta arvati olevat oma jume, keda tuli austada.