kirikukogu
Kirikukogu on kristliku kiriku kõrgeim juhtkond ja otsustuskogu, mis teeb olulisi usulisi ja haldusotsuseid. Ajalooliselt tähistab see ka kristliku kiriku üldkoosolekut, kus lahendati usulisi vaidlusküsimusi ja kujundati dogmasid.
Kirikukogu on kristliku kiriku kõrgeim juhtkond ja otsustuskogu, mis koosneb vaimulikest ja teoloogidest ning teeb olulisi otsuseid kiriku õpetuse, korralduse ja tegevuse kohta. Eesti kontekstis on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogu peamine seadusandlik ja juhtiv organ, mis koguneb regulaarselt ning otsustab kiriku eelarve, põhikirja muudatused ja teised olulised küsimused. Ajalooliselt tähistab mõiste ka kirikukogusid ehk üldkoosolekuid (ladina keeles concilium), kus kiriku esindajad kogu kristlikust maailmast tulid kokku lahendama usulisi vaidlusküsimusi ja kujundama kristlikku dogmat. Tuntuimad ajaloolised kirikukogud on näiteks Nikaias (325), Konstantinoopolis (381) ja Tridenti kirikukogu (1545-1563). Õigeusu kirikus kannab kõrgeim organ nime sinod või pühasinod. Kaasaegses kasutuses viitab kirikukogu enamasti konkreetse riikliku või piirkondliku kiriku juhtkogule, mis tegeleb praktiliste küsimustega nagu vaimulike ametisse seadmine, koguduste juhtimine ja kiriku vara haldamine.
Etümoloogia
Liitsõna: kirik + kogu (koosolek, kogum). Vastab ladina terminile concilium (koosolek, nõukogu).
Kasutusnäited
EELK kirikukogu võttis vastu otsuse toetada koguduste ühendamist.
Nikaias toimunud kirikukogu (325) kinnitas Jeesuse jumalikkust käsitleva dogma.
Kirikukogu arutab sel nädalal uue peapiiskopi valimise küsimust.