komposiit
Komposiit on materjal, mis koosneb kahest või enamast erineva omadustega komponendist, mis on omavahel ühendatud nii, et tulemuseks on uute omadustega materjal.
1. Materjaliteaduses on komposiit ehk komposiitmaterjal kahe või enama erineva materjali kombinatsioon, mille ühendamisel tekib uus materjal, mille omadused on paremad kui algkomponentidel eraldi. Tavaliselt koosneb komposiit tugevdavast osast (näiteks klaaskiud, süsinikukiud) ja siduvast osast ehk maatriksist (näiteks vaik, plast või metall). Tugevdav osa kannab koormust, samas kui maatriks hoiab kiu kuju ja kaitseb seda. 2. Komposiitmaterjale kasutatakse laialdaselt lennunduses, autotööstuses, ehituses, spordivahendite ja paljude muude toodete valmistamisel. Tuntuimad näited on klaasplast (klaaskiud vaigus), süsinikkiust komposiidid (kasutatakse vormel-1 autodest kuni jalgratasteni) ja raudbetoonis kasutatav rauast ja betooni kombinatsioon. Komposiitide peamised eelised on suur tugevus, väike mass, korrosioonikindlus ja võimalus kujundada keerulisi vorme. 3. Keemias ja materjaliõpetuses võib komposiidi mõiste olla laiem, hõlmates ka loodulikke komposiite nagu puit (tsellulooskiud ligniinis) või luu (mineraalid kollageenis).
Etümoloogia
ladinakeelsest sõnast compositus 'kokku pandud', mis tuleneb tegusõnast componere 'kokku panema'
Kasutusnäited
Kaasaegsed lennukid on valmistatud suuresti komposiitidest, mis teevad need kergemaks ja vastupidavamaks.
Süsinikkiust komposiit on küll kallis, kuid selle tugevus ja kergus tasuvad spordivahendites end ära.
Ehituses kasutatakse komposiite, mis ühendavad eri materjalide parimaid omadusi.