koolmeister
Koolmeister on ajalooline nimetus õpetajale, kes töötas küla- või kihelkonnakoolis, eriti 18.-19. sajandil ja 20. sajandi alguses Eestis.
Koolmeister oli ajalooline ametinimetus õpetajale, kes juhtis ja õpetas küla- või kihelkonnakoolis. Koolmeistrid olid tavaliselt koguduse või mõisavalitsuse poolt ametisse seatud ning nende ülesandeks oli anda lastele algharidust: õpetada lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Koolmeistri amet oli eriti levinud baltisaksa ja luterliku kiriku mõjusfääris 18.-19. sajandil. Koolmeistrid olid sageli ka köstrid või teised kirikuteenrid, kes said oma tööst väikest palka ning pidid sageli ära elama ka õpilaste vanemate annetustest ja naturaalsetest tasudest. 20. sajandi alguseks hakkas koolmeistri nimetus taanduma ning asendus tänapäevasema sõnaga «õpetaja». Tänapäeval kasutatakse sõna koolmeister peamiselt ajaloolises kontekstis või kirjanduses, viidates vanade aegade kooliõpetajale.
Etümoloogia
Liitsõna: kool + meister (saksa keele mõjul, kus Schulmeister tähendas samuti kooliõpetajat)
Kasutusnäited
Küla koolmeister õpetas lapsi talvel kooli ahjutoas ning suvel pidi ta aitama kirikus.
19. sajandi koolmeister sai sageli palka teravilja ja aiavilja kujul.
Tammsaare romaanides mainitakse sageli koolmeistreid, kes olid külaelu olulised tegelased.