kratt
Kratt on eesti rahvajuttudes kujutletav vaimolend, kelle peremees saab kuradi abiga ellu äratada ja kes teeb talle tööd ning toob rikkust.
Kratt on eesti muistendites ja rahvajuttudes ilmnev üleloomulik olend, keda inimene saab luua erinevatest esemetest (näiteks õled, riided, tööriistad) ning kuradi abiga ellu ärata. Kratt on täiesti allutatud oma peremehe tahtele ja täidab tema käske, tuues peamiselt vilja, viina, raha või muid väärtuslikke asju. Kratti peeti ohtlikuks, sest kui tal töö otsa saab või peremees ei suuda talle pidevalt ülesandeid anda, võib kratt hakata peremehe kallal käia või kahjustada tema vara. Seepärast pidi kratt alati hõivatud olema. Kratikujutlused on seotud ka teiste soome-ugri rahvaste usundiliste kujutelmadega. Eesti rahvajuttudes mainitakse kratti sageli kui rahva seas laia levikuga uskumust, eriti 19. sajandil ja varem. Kratt on tänapäeval oluline osa eesti rahvakultuuri pärandist ja ilmneb sageli kirjanduses, filmides ja lastejuttudes. Tuntud näide on Eesti nukufilm «Kratid» (1961) ja August Gailit romaani «Toomas Nipernaadi» krattimotiiv. Eesti keeles kasutatakse sõna «kratt» ka kõnekeeles väljendi «nagu kratt» tähenduses, mis viitab kellelegi või millelegi väga kiireloomulisele, peatumatule või pöörasele.
Etümoloogia
Täpne päritolu pole selge. Võib olla seotud saksa sõnaga «Krat» (kräm, praht) või balti laenuga. Krattimütoloogia ise on arvatavasti soome-ugri päritolu, kuid on saanud mõjutusi ka germaani kultuuriruumist.
Kasutusnäited
Vanaema jutustas lastele muinasjuttu kratist, kes oma peremeest vilja tooma käis.
Rahvajutu järgi võis kratti luua õlgedest ja riideräbalast, kui teadis õigeid võtteid.
Kui kratt tööta jäi, hakkas ta peremeest kimbutama.