kriisiaeg
Kriisiaeg on raske, pingeline või ebasoodne ajaperiood, mille jooksul valitseb majanduslik, poliitiline, sotsiaalne või muu laadi kriis ning tavapärane elukorraldus on häiritud.
Kriisiaeg on ajavahemik, mida iseloomustab mingi kriisi olemasolu ja sellest tulenevad raskused. Kõige sagedamini viitab see majanduslikule kriisiajale, mil riigis või maailmas valitseb majanduslangus, tööpuudus on suurenenud, ettevõtted pankrotistuvad ja inimeste sissetulekud vähenevad. Sellise aja jooksul peavad nii eraisikud, ettevõtted kui ka riik kokku hoidma ja leidma viise, kuidas olukorraga toime tulla. Kriisiaeg võib viidata ka sõjale, looduskatastroofidele, pandeemiatele või poliitilistele kriisidele. Näiteks 2008. aasta majanduskriis, 2020. aasta koroonapandeemia või sõjaajad on kõik kriisiajad, mis nõuavad ühiskonnalt erilist vastupanuvõimet ja kohanemisvõimet. Kriisiaegadel rakendatakse sageli erimeetmeid: riik võib toetada ettevõtteid ja kodanikke, kehtestada piiranguid või teha erakorralisi otsuseid. Inimeste igapäevaelus tähendab kriisiaeg sageli suurenenud ebakindlust, vajadust kokkuhoiuks ja muutustega kohanemist. Kriisiaja vastand on majanduskasvu või stabiilsuse periood, mil ühiskond toimib tavapäraselt ja tulevikku on võimalik prognoosida suurema kindlusega.
Kasutusnäited
Kriisiajal peavad paljud pered kulutusi kärpima ja rohkem kokku hoidma.
2008. aasta kriisiaeg tõi kaasa pankade kokkuvarisemise ja töötuse kasvu üle maailma.
Ettevõte suutis kriisiajast edukalt üle saada tänu kiirele kohanemisele ja uute lahenduste leidmisele.