kubu

nimisõna neutraalne igapäev

Kubu on väike, lihtne varjualune või eluase, mis on ehitatud looduslikest materjalidest nagu okstest, kadakast, õlgedest või rebastest. Kasutatakse sageli laste mängumajana või ajutise varjupaigana looduses.

Kubu on lihtne, ajutine või püsivam varjualune, mis ehitatakse tavaliselt looduslikest materjalidest. Klassikaline kubu koosneb okstest, kadakavarikust, õlgedest, rebastest või muudest käepäraste materjalidest ja on sageli koonuse- või telgikujuline. Lapsed ehitavad metsa servadesse ja põõsastesse mängukubusid, mis toimivad peitusekohtadena ja mängumajadena. Ajaloolis-etnograafilises kontekstis on kubu tähistanud ka primitiivset elurikkalist eluaset või varju, mida kasutati näiteks karjased, jahimehed või rändajad. Kubu võib olla nii hooletult kokku visatud kui ka hoolikalt ehitatud väike ehitis. Tänapäeval on kubu ehitamine populaarne tegevus lastega looduses ja metsamajanduse õppeprogrammides, kus õpetatakse eluvõtteid looduses.

Kasutusnäited

Lapsed ehitasid metsa serva okste ja kadakavartest kubu, kus nad kogu päeva mängisid.
Metsas seiklejad rajasid ööseks kubu, et vihma ja tuule eest varju leida.
Meie lapsepõlves oli igal suvitajate kompanil oma kubu metsas.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt