kustumatu
Kustumatu on omadussõna, mis tähendab sellist, mida ei saa kustutada, mis ei kustu ega hävi ning püsib muutumatuna läbi aja.
Kustumatu on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mida pole võimalik kustutada, kustuma panna või hävitada. See võib viidata nii füüsilisele püsivusele (näiteks kustumatu tint või kustumatu pliiats) kui ka ülekandelisele tähendusele, kus miski jääb püsima mälestustes, ajaloos või kultuuris. Füüsilises tähenduses kasutatakse seda sageli kirjutusvahendite või märgistuste kohta, mis ei eemaldu hõõrumise, pesemise ega aja jooksul. Ülekandelises tähenduses räägitakse kustumatu mälestusest, kustumatu järje või kuulsusest - millestki, mis ei unune ega kao. Sõna kannab endas püsivuse, igavese kestvuse ja kadumatu väärtuse tähendust. Sageli kasutatakse seda kõrgendatud, pidulikumat registrit nõudvas keeles, näiteks kirjanduses või kõnedes, kui tahdetakse rõhutada millegi püsivat väärtust või tähtsust.
Etümoloogia
Eesti keeles tuletis sõnast «kustuma» eitusliidetega. Sõna «kustuma» on soome-ugri päritoluga.
Kasutusnäited
Ta tegi ajaloole kustumatu jälje oma teaduslike avastustega.
Kirjutasin dokumendile alla kustumatu tindiga.
Lapsepõlvesõprus jättis tema hinge kustumatu jälje.
Pliiatsil oli kustumatu südamik, mida polnud võimalik kummiga eemaldada.