lääts
Lääts on lameda, ümarate või ovaalsete seemnetega kaunvili, mida kasvatatakse toidu saamiseks ja mis on rikas valguallikana tuntud. Samuti on lääts optikas kasutatav läbipaistev kõvera pinnaga element, mis murrab või koondab valgust.
1. Lääts (Lens culinaris) on kaunviljaline taim ja selle söödavad seemned, mis on ümmargused või ketta kujulised ja kasvavad kaunades. Läätsed on oluline valguallikas ja laialdaselt kasutatav toiduaine paljudes maailma köökides, eriti vegetaarsetes ja taimetoitlaste roogades. Läätsed ei vaja enne keetmist leotamist ja valmistatakse sageli suppideks, hautisteks või salatiteks. Eestis on tuntud erinevat värvi läätsed: punased, pruunid, rohelised ja mustad. 2. Optiline lääts on läbipaistev, tavaliselt klaasist või plastikust valmistatud element, millel on üks või mõlemad pinnad kõverad. Lääts murrab läbivat valgust ja koondab või hajutab seda. Läätsed on kasutusel prillides, kaamerate objektiivides, mikroskooopides, teleskoopides ja muudes optilistes seadmetes. Eristatakse koondavaid (kumerlääts) ja hajutavaid (nõguslääts) läätsesid. 3. Silma lääts ehk kristallkeha on silma osa, mis asub iirise taga ja aitab fokusseerida valgust võrkkestale, võimaldades nägemist erineval kaugusel.
Etümoloogia
Sõna «lääts» pärineb alamsaksa keelest (lentse, linse), mis omakorda tuleneb ladina sõnast lens (läätseseeme). Ladina lens on seotud läätsesõõra lameda, läätsekujulise kujuga.
Kasutusnäited
Keedan lõunaks punaseid läätsi ja riisi.
Kaamera objektiivis on mitu läätsi, mis tagavad teraвa pildi.
Silma lääts muutub vanusega jäigemaks ja lühinägelikkus võib tekkida.