leksikaalne
Leksikaalne tähendab sõnavaraga seotud või sõnavarasse kuuluvat. Keeleteaduses viitab see sõnade kogumile ja nende omadustele keeles.
Leksikaalne on omadussõna, mis tähistab sõnavaraga seotud nähtusi ja omadusi. Keeleteaduses kasutatakse seda terminit kirjeldamaks kõike, mis puudutab leksikoni ehk sõnavara – sõnade tähendusi, päritolu, kasutust ja omavahelisi seoseid. Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis on salvestatud sõnaraamatusse, eristudes grammatilisest või kontekstuaalsest tähendusest. Leksikaalsed ühikud on keele sõnavara põhielemendid – sõnad, fraseologismid ja püsiväljendid. Lingvistikas räägitakse ka leksikaalsest semantikast, mis uurib sõnade tähendusi, või leksikaalsetest suhetest nagu sünonüümia ja antonüümia. Leksikaalsed ressursid hõlmavad sõnaraamatuid, tesaurusi ja muid sõnavarakogusid. Eesti keeleteaduses kasutatakse terminit regulaarselt kirjeldamaks keele sõnavara kihti, mis eristub grammatilisest ja foneetilisest tasandist.
Etümoloogia
Tuleneb kreekakeelsest sõnast 'lexikos' (sõnadega seotud), mis omakorda lähtub sõnast 'lexis' (sõna, kõne)
Kasutusnäited
Sõna leksikaalne tähendus on fikseeritud sõnaraamatus.
Leksikaalne semantika uurib sõnade tähendussuhteid ja nende muutumist ajas.
Eesti keele leksikaalne rikkus kajastub murdekeelte sõnavaras.