raadioteleskoop
Raadioteleskoop on teleskoobina töötav seade, mis kogub ja registreerib taevakehadest tulevat raadiolainelise elektromagnetkiirgust, võimaldades uurida kosmilisi objekte, mis ei pruugi olla nähtavad tavalise optilise teleskoobiga.
Raadioteleskoop on astronoomias kasutatav seade, mis vastuvõtab ja registreerib kosmosest tulevat raadiolainelist kiirgust. Erinevalt tavalistest optilistest teleskoopidest, mis koondavad nähtavat valgust, on raadioteleskoop suunatud elektromagnetspektri raadiolainete piirkonnale (umbes 10 meetrist millimeetrini lainepikkus). Raadioteleskoop koosneb tavaliselt suurest paraboloidse kujuga antennist või peeglisüsteemist, mis koondab raadiolaineid vastuvõtjasse, kus need muudetakse signaalideks ja salvestatakse analüüsimiseks. Kõige suuremad raadioteleskoobi rajatised võivad olla sadu meetreid läbimõõduga või koosneda mitmetest üksteisega sünkroniseeritud antennidest, mis töötavad koos (interferomeetrid). Raadioastronoomia on võimaldanud teha olulisi avastusi, nagu kvaasar, pulsarite, kosmilise taustkiirguse ja galaktikate struktuuri uurimine. Raadioteleskoobi abil saab tuvastada objekte, mida optilised teleskoobid ei näe, sest raadiolained läbivad tolmupiirkondi ja atmosfääri häiringuid paremini. Tuntud raadioteleskoobi näiteid on Arecibo observatooriumi teleskoop Puerto Ricos (varises kokku 2020), Very Large Array (VLA) Ameerika Ühendriikides ja Euroopa ALMA teleskoobi süsteem Tšiilis.
Etümoloogia
Liitsõna: raadio (ladina keelest radius «kiir», läbi raadiolainete) + teleskoop (kreeka keelest tēle «kauge» + skopeō «vaatan»).
Kasutusnäited
Teadlased kasutasid raadiotelskoopi, et jälgida kaugetest galaktikatest tulevat kiirgust.
Suur raadioteleskoop võimaldab uurida universumi varaseid arengufaase.
Raadioteleskoobi abil avastati uus pulsarite süsteem.