libisema
Libisema on tegusõna, mis tähendab sujuval, hõõrdeta viisil pinna või aluse peal liikuma, tavaliselt ilma kindla toe või haardeta. Kasutatakse nii otseses (füüsilises) kui ka ülekantud tähenduses.
1. Füüsikaline liikumine: libisema tähendab sujuvalt, hõõrdumisjõudu vähendades mööda pinda liikumist. See võib olla tahtlik (näiteks uisutamine, suusatamine) või tahtmatu (näiteks külmal jääl või märjal põrandal). Liikumine toimub tavaliselt ilma kindla haardeta aluspinnaga. 2. Ülekantud tähendus: libisema võib tähendada ka asjast kõrvale hoidumist, probleemi vältimist või olukorras kavalalt läbi manööverdamist. Näiteks võib keegi libiseda ebamugavast küsimusest mööda või libiseda reeglitest mööda. 3. Eesti keeles kasutatakse sageli väljendeid nagu «libisema jääl», «libisema teemat», «märjal pinnal libisema». Sõna rõhutab liikumise või käitumise sujuvust ja seda, et puudub tugev haare või otsene kontakt. Libisenud vorm (minevik) ja libistama (põhjusliku tähendusega variant - panema midagi libisema) on samuti kasutusel.
Etümoloogia
Eesti keeles germaani laenust, seotud sõnaga «libe». Samatüveline sõna esineb ka teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Lapsed läksid järve peale libisema ja said seal tunde kaupa lõbutseda.
Märjal põrandal libisedes kukkus ta ja vigastas põlve.
Poliitik üritas ebamugavast küsimusest libiseda, vastates hoopis teisele teemale.