lubatav
Lubatav on omadussõna, mis tähendab sellist, mida võib teha, mis on lubatud või mis on vastuvõetav kehtivate reeglite, normide või standardite kohaselt.
Lubatav on omadussõna, mis väljendab, et miski on lubatud, võimalik või vastuvõetav kehtivate reeglite, seaduste, normide või kokkulepete järgi. See näitab, et tegevus, käitumine või seisund jääb kehtestatud piiride sisse ega ole keelatud. Sõna kasutatakse sageli õiguskeeles (nt lubatav kiirus, lubatav piirmäär), tehnikas (nt lubatav koormus, lubatav tolerants) ning igapäevakeeles (nt lubatav käitumine, lubatav riietus). Lubatav ei tähenda tingimata soovitavat või ideaalset, vaid märgib minimaalset vastuvõetavuse taset või maksimaalset lubatud piiri. Sõna antonüüm on «lubamatu» või «keelatud». Igapäevases kasutuses võib lubatav viidata ka moraalselt või sotsiaalselt aktsepteeritavale, mitte ainult ametlikult lubatule.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «lubama» liite -tav abil, mis moodustab omadussõnu tähendusega «selline, mida võib või saab teha»
Kasutusnäited
Linnas on lubatav sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis.
Eksamil on lubatav kasutada kalkulaatorit, aga mitte telefoni.
Sellises ametlikus kohtumises ei ole lubatav kanda teksaseid ja dressipluusi.