mererand
Mererand on mere ja maa kokkupuutealal asuv rannaala, mis koosneb tavaliselt liivast, kruusast või kivimist ja mida kasutatakse puhkamiseks, ujumiseks ja päevitamiseks.
Mererand on mere ja maa vaheline piirala, kus lainetus ja tõus-mõõn kujundavad rannajoont. Eestis on mererannad oluline osa rannikumaastikust nii Läänemere mandriosade kallastel kui ka saartel. Rannad võivad olla liivased, kivised, kruusased või astangilised, olenevalt piirkonna geoloogilisest ehitusest. Kõige populaarsemad on pehme liivaga rannad nagu Pärnu rand, Pirita rand ja Vääna-Jõesuu rand. Mererand on Eestis looduskaitse seisukohast oluline biotoop, kus elavad paljud spetsialiseerunud taime- ja loomaliigid. Rannikuala on oluline ka rändlindude peatuspaigana. Eesti seadusandlus reguleerib rannaala kasutamist ja kaitset – põhimõtteliselt on mererand avalikuks kasutamiseks, kuigi võivad kehtida teatud piirangud näiteks kaitstavatel aladel. Merepuhkus ja rannaelu on oluline osa Eesti suvekultuurist, eriti juunis ja juulis, kui merevesi on soojem.
Etümoloogia
Liitsõna: mere (genitiivatvorm sõnast meri) + rand (kallas, äär). Tähendab mere äärt või kallast.
Kasutusnäited
Sooja suvepäeva mererannas veetsid tuhanded päevitajad.
Lapsed ehitasid mereranda liivakuklaid ja korjasid karbikesti.
Pärnu mererand on üks Eesti populaarsemaid suvituskohti.