mõru
Mõru on maitsemeelega tajutav teravamaiguline, ebameeldivalt kare maitse, mis on üks viiest põhimaitsest koos magusa, soolase, hapu ja umamiga.
Mõru on üks viiest põhimaitsest, mida inimese maitsemeelega tajutakse. See on iseloomulik teravamaiguline, kare ja sageli ebameeldiv maitse, mida tekitavad paljud ained nagu kofeiini sisaldavad joogid (kohv, must tee), greibid, tumedat šokolaad, õlu humal ja mitmed ravimtaimed. Mõru maitse tajuvad maitsemeelrakkude retseptorid keele tagaosas. Bioloogiliselt on mõru maitse arenenud hoiatamaks mürgiste ainete eest, kuna paljud loodusmürgid on mõrud. Seetõttu on inimestel sünniviisiline vastuseis mõru maitse vastu, kuigi kultuuriliselt õpitakse paljusid mõrusid toiduaineid hindama. Eesti toidukultuuris seostatakse mõrudat maitset sageli kohvi, karastusjookide, õlle ja mõnede ravimtaimede (näiteks võilill, rootsikas) ning talviste salatikultuuride (radikio, endiivsalat) maitsega. Mõnikord kasutatakse väljendeid nagu «mõru tõde» või «mõru pill» kandma üle negatiivset, ebameeldivat tähendust ka mitte-maitse kontekstis.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, eesti keeles on paralleelvormid «mõru» ja «kibeda» tähenduses kasutatud juba varasest ajast.
Kasutusnäited
Mõru kohv vajab vahel natuke suhkrut, et maitsta paremini.
Greip on liiga mõru, ma ei suuda seda süüa.
Ravimtaimed on sageli mõru maitsega, kuid tervislikud.