näidik

nimisõna neutraalne mõiste

Näidik on mõõdetav suurus või väärtus, mis iseloomustab mingit nähtust, protsessi või seisundit ning mille alusel saab hinnata arengut, tulemusi või muutusi.

Näidik on numbriline või mõõdetav väärtus, mida kasutatakse mingi nähtuse, protsessi, olukorra või tulemuse iseloomustamiseks ja hindamiseks. Näitajad võimaldavad jälgida arengut, võrrelda erinevaid olukordi ning teha andmepõhiseid otsuseid. Näidikuid kasutatakse laialdaselt statistikas, majanduses, hariduses, meditsiinis, keskkonnakaitse ja paljudes teistes valdkondades. Näiteks on majanduses tähtsad näidikud SKP (sisemajanduse koguprodukt), inflatsioon ja tööpuudus; hariduses õpitulemuste näidikud; ja tervishoius haiguste esinemise määr või eluiga. Näidikud võivad olla absoluutsed (nt rahvaarv) või suhtelised (nt protsent, määr), ning neid kasutatakse sageli eesmärkide seadmisel ja saavutuste mõõtmisel. Organisatsioonides ja projektijuhtimises on näidikud ehk KPI-d (võtmenäitajad) olulised tulemuslikkuse hindamisel. Eesti avalikus sektoris kasutatakse näidikuid riigiasutuste ja programmide tulemuslikkuse hindamiseks.

Etümoloogia

Tuletis tegusõnast «näitama», liide -dik/-ik

Kasutusnäited

Ettevõtte edukust hinnatakse mitme näidiku alusel, sealhulgas kasum, käive ja klientide rahulolu.
Keskkonnaministeerium jälgib õhukvaliteedi näidikuid, et hinnata saastuse taset linnapiirkondades.
Haridusministeerium kogub andmeid erinevate näidikute kohta, nagu õpilaste õpitulemused ja koolide lõpetamise määr.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt