õitsev
Õitsev on omadussõna, mis kirjeldab 1) taimi, millel on õied lahti või mis on õitsemise faasis, või 2ülekantud tähenduses edu saavutanud, hästi arenenud, jõukas olukorda.
Õitsev on omadussõna, mida kasutatakse kahes põhitähenduses. 1. Otsetähenduses kirjeldab see taimi, millel on õied lahti või mis on õitsemise faasis. Näiteks öeldakse «õitsev õunapuu» või «õitsev põld», kui taimed kannavad õisi. See on ajutine seisund taime elutsüklis, mis eelneb viljade tekkimisele. 2. Ülekantud tähenduses viitab õitsev millegi õitsengu, edu või kõrge arengu taseme perioodile. Näiteks «õitsev äri» tähendab hästi toimivat ja kasumlikku ettevõtet, «õitsev kultuur» viitab kultuuriliselt aktiivsele ja loomingulisele perioodile ning «õitsev linn» kirjeldab majanduslikult ja sotsiaalselt hästi arenenud linnaruumi. Ülekantud tähenduses kannab sõna alati positiivset konnotatsiooni, viidates heale seisundile, jõukusele või õnnestumisele. Sõna on eesti kirjakeeles laialt kasutusel nii igapäevases kui ka kirjanduslikus keeles.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «õitsema», mis omakorda tuleb nimisõnast «õis». Eesti keele põhisõnavara, millel on vasted teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Aias kasvasid õitsvad kirsipuud, mis täitsid õhu magusa lõhnaga.
Keskaeg oli Eesti jaoks raske aeg, kuid Hansa linnad kogesid õitsevat kaubandust.
Ettevõte nautis 1990ndate lõpus õitsevat majanduslikku edu.