olmejäätmed
Olmejäätmed on igapäevaelus tekkivad jäätmed, mis tekivad kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes ning mida koguakse ja transporditakse segaolmejäätmetena või liigiti kogutuna.
Olmejäätmed on jäätmed, mis tekivad inimeste igapäevases elus ja majapidamises. Need hõlmavad peamiselt kodudes tekkivaid jäätmeid nagu toidujäätmed, paber, plast, klaas, metall, tekstiil ja muud tavalised tarbeesemed, mida inimesed igapäevaselt ära viskavad. Olmejäätmeid tekib ka büroodes, koolides, haiglates ja muudes avalikes asutustes. Eesti jäätmeseaduse järgi on olmejäätmed jäätmed, mis tekivad kodumajapidamistes, sealhulgas suuremõõdulised jäätmed, ning jäätmed, mis on oma olemuse ja koostise poolest kodumajapidamises tekkinud jäätmetega sarnased. Olmejäätmeid jaotatakse segaolmejäätmeteks (sortimata prügi) ja liigiti kogutud jäätmeteks. Liigiti kogumine tähendab, et jäätmed sorteeritakse juba tekkekohast alates – näiteks paberijäätmed, pakendijäätmed, biojäätmed, klaas ja metall koguakse eraldi. Selline sorteerimine võimaldab jäätmeid taaskasutada ja vähendab prügilasse minevat jäätmehulka. Eestis kehtivad kohalikud omavalitsuste poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirjad, mis reguleerivad olmejäätmete kogumist, sorteerimist ja äravedu. Elanikud peavad olmejäätmete käitlemise eest tasuma jäätmetasusid. Olmejäätmete hulka ei kuulu ohtlikud jäätmed (nagu värvid, patareid, kemikaalid), ehitusjäätmed ega tootmisjäätmed, mille käitlemine on eraldi reguleeritud.
Kasutusnäited
Meie korteriühistus sorteerib olmejäätmeid kolme liiki: segaprügi, paber ja pakendid.
Kohalik omavalitsus tõstis olmejäätmete äraveoga seotud tasusid viis protsenti.
Olmejäätmete liigiti kogumine aitab vähendada prügilasse sattuvat jäätmehulka ja säästa loodust.