outsourcing
Outsourcing ehk väljastusvõtt on äripraktika, kus ettevõte annab osa oma tegevustest või ülesandeid väliste teenusepakkujate täita, et vähendada kulusid, keskenduda põhitegevusele või saada ligipääs spetsialiseeritud oskustele.
Outsourcing (eesti keeles väljastusvõtt või alltellimus) on äristrateegia, kus ettevõte annab teatud funktsioonid, protsessid või teenused kolmanda osapoole ehk välise teenusepakkuja täita, selle asemel et teha neid oma organisatsiooni sees. Kõige sagedamini antakse välja tugiteenused nagu raamatupidamine, IT-tugi, klienditeenindus, personali värbamine või tootmine, et ettevõte saaks keskenduda oma põhitegevusele ja konkurentsieelisele. Outsourcing võib toimuda sama riigi piires (kohalik outsourcing) või välisriikides (offshoring), kus tööjõukulu on sageli odavam. Näiteks võivad Eesti ettevõted tellida tarkvara arendust Ukrainast või Indiast, või anda raamatupidamisteenused kohalikule raamatupidamisbüroole. Outsourcingu peamised eelised on kulude kokkuhoid, juurdepääs spetsialiseeritud oskustele ja paindlikkus, kuid võimalikud riskid hõlmavad kvaliteedi langust, kontrollimata kaotamist ja sõltuvust välisest teenusepakkujast. Eestis on outsourcing muutunud tavapäraseks eriti IT-sektoris, kus paljud ettevõtted pakuvad arendusteenuseid rahvusvahelistele klientidele.
Etümoloogia
Inglise keelest outsourcing, mis koosneb sõnadest outside (väljaspool) ja sourcing (hankimine, allika kasutamine). Termin tekkis 1980. aastatel USA ärimaailmas.
Kasutusnäited
Meie ettevõte otsustas IT-toe outsourcingu kasuks, sest oma spetsialistide palkamine oli liiga kulukas.
Outsourcing võimaldas meil keskenduda tootearendusele, samas kui raamatupidamine anti välisele büroole.
Paljud rahvusvahelised firmad kasutavad outsourcingut, tellides klienditeeninduse odavamatest riikidest.