pinnavorm
Pinnavorm on maapinna reljeefielement või kujund, mis erineb ümbritsevast tasemest oma kõrguse, kuju või kallaku poolest. Pinnavormid jagunevad maakera suurvormideks (mäed, orud) ja väikevormideks (düünid, kraatrid).
Pinnavorm on geograafias ja geoloogias kasutatav mõiste, mis tähistab maapinna erinevaid kujundeid ja reljeefielemente. Pinnavormid võivad olla nii suured kui väikesed ning nende hulka kuuluvad mäed, orud, tasandikud, nõlvad, künkad, düünid ja paljud teised maapinna eripärad. Pinnavormid jagunevad tekkeviisi järgi kolmeks: erosioonilised pinnavormid (tekivad kulutuse tõttu, nt orud ja känud), akumulatiivsed pinnavormid (tekivad settimise tõttu, nt düünid ja voorestikud) ning strukturaalsed pinnavormid (tekivad maakoore liikumiste tõttu, nt mäed ja pangad). Eestis on iseloomulikud pinnavormid näiteks Pandivere ja Haanja kõrgustik, Kõrvemaa oosid, ranniku klindiastang ning jääajast pärit voorestikud ja rändrahnud. Pinnavormide uurimine on oluline nii geograafias, linnplaneerimises kui ka keskkonnakaitses, sest need mõjutavad veerežiimi, pinnase omadusi ja elupaikade mitmekesisust.
Etümoloogia
Liitsõna: pind + vorm. Kirjeldab maapinna erinevaid vorme ja kujundeid.
Kasutusnäited
Eesti maastiku iseloomulikud pinnavormid on jääajal kujunenud oosid ja voorestikud.
Geograafiatunnis uurisime erinevate pinnavormide tekkimist ja arengut.
Haanja kõrgustik on üks Lõuna-Eesti silmapaistvamaid pinnavorme.