plastmass
Plastmass on sünteetiline materjal, mis on valmistatud polümeeridest ja mida saab kuumutamisel kujundada erinevateks toodeteks. Plastmassid on kerged, vastupidavad ja odavad, mistõttu neid kasutatakse laialdaselt pakendites, ehitusmaterjalides, elektroonikaseadmetes ja paljudes muudes toodetes.
Plastmass on tehislikult valmistatud materjal, mis koosneb pikkadest ahelakujulistest polümeeridest. Plastmasse toodetakse peamiselt nafta, maagaasi või kivisöe baasil keemilise töötluse teel. Neid materjale iseloomustab võime võtta kuumutamisel erinevaid kujusid, mis muudab nad väga mitmekülgseks tootmismaterjaaliks. Plastmassid jagunevad kahte põhirühma: termoplastid, mis sulavad kuumutamisel ja tarduvad jahtudes (näiteks polüetüleen, polüpropüleen, PVC), ning reaktoplastid ehk duromeerid, mis kõvastuvad püsivalt ega sula enam kuumutamisel (näiteks epoksüvaik, fenoolvaik). Plastmasse kasutatakse tänapäeval peaaegu kõigis eluvaldkondades: toidupakendites, ehitusmaterjalides, autotööstuses, meditsiiniseadmetes, elektroonikaseadmetes, mänguasjades ja kodutarvetes. Plastmasside laialdane kasutus on toonud kaasa ka keskkonnaprobleeme, sest enamik plastmasse lagunevad looduses väga aeglaselt, mõned isegi sadu aastaid. Seetõttu on plastmasside ringlussevõtt, taaskasutus ja biolagunevate alternatiivide arendamine muutunud üha olulisemaks keskkonnakaitses. Eesti keeles on plastmassi kohta kasutatud ka nimetust kunstaine või plast.
Etümoloogia
Laenatud saksa keelest (Plastmasse), mis omakorda tuleneb kreeka sõnadest plastikos (kujundatav) ja maza (mass, aine)
Kasutusnäited
Poes müüakse joogipudeleid nii klaasist kui ka plastmassist.
Keskkonnakaitseks peaks vältima ühekordsete plastmasspakendite kasutamist.
Autotööstuses on plastmass osaliselt asendanud raskemaid metalle.